Tuli meelde ükskord ziini mainitud sõnakolks, et kui auto esiklaasilt putukapleki leiad, siis paras aeg kuivaga püüdma hakata, mille peale paneks mu äfelsinivärvi(oli reisi alguses) tagaukse pildi
Meretaguse maa reis oli kevadiselt ilus, päikest ja tuult, kõik nired issanda loodud kalakesi täis, merest ei saanud midagi, mida ka üks kusihiidlane telefonis ka ennustas, et millegipärast kevadel rannikule ei jää aga lolli ja järjekindlana kavatsen järgmine vahe ikka korra veelkord proovida, meres jalutada on tore. Vesi oli sogane nii meretaga, kui ühes läänerannikulahes, mida tagasiteel proovisin.
See paat valhallasse ei saa, sinna saab ainult läbi tule
Enne kodu korra pidurdasin ja kiskusin kolm vimba ja vaatasin paar käredat üle, vesi soga, ühtegi viidika kargamist polnud, selline tunne tuli peale, et õhtuseid turbaplumpse pole mõtet ootama jääda, kuigi aeg mu meelest juba sealmaal.