PUTUKAD 2014

[sepaonu]

frizz on tunduvalt peenem materjal igas mõttes, fiiber peenem ja pehmem, jonksud väiksemad.
Kuda üks külamees kunagi ütles - tupsukesed
Need kaks seotud #8 karbikonksu peale, üldpikkus ca 4-5cm

värvid võetud mu töötavatelt lantidelt, kuna sihke tups on juba rohkem landim, kui putukam.
4-5 värvitoonis seon, erilist usku omal järvedes pinnakihis strippamisse pole.

[sepaonu]

hommikukohvikõrvale

vasega raskustatud #14 Cruncher

midaveeljärvedessesiduda netissurfamisega vaatasin Lindsay Simpsoni klippe ja sihkesi marabutupse sidusin

#12

#12

lugesin diagonaalis ka pesunööriga püügist aga kaldalt ma mitme putukaga jamama ei hakka, soolona üritan kõiki.
Ja rotimõõtu iiri kah ikka strippamiseks

foamipõhjaga #10

[T.H]

Sepaonu,kuna marabu udupeen ja hõre tiib tõmbub vees jubedalt peeneks niidiks ,siis märjana on see marabutupsuke põhimõtteliselt paljas konks ja triip selja peal.Meil siin eriline ahvatlus ta pole,aga kusagil mujal ehk küll.

[AndriPro]

T.H jutt täitsa õige . Samas pane selle marabou asemele bucktaili tiib ja võtab , ilusti võtab. Forell võttis nii musta tiiba hõbeda peal kui ka silver doc sinist hõbeda peal .

[sepaonu]

Need marabutupsud konkreetselt mägijärve seotud, võivad loomulikult ka seal lahjad olla, a võibolla pole, ainuke koht, kust midagi järvepüügikohta lugeda on sisuliselt inglismaa, nojah, paadipüük, nojah pesunöör, mida ma ei kavatse katsetada, a putukaid mõtlesin copida, et midagi uut katsetada ka peale kuiva, mis on minu meelest lihtsam pool järvepüügist. Selle Lindsay kohta youtubest vaatate, siis ma suurusjärguga ämbrisse pole pannud. Ma marabud ju lipsu otsas näinud, omal samuti esimene küsimus oli, et hiiresabast peenemaks ju vettib kohe, a hakkasin mõtlema, et järvedes püüavad ju selle pesunööriga eriti kummaliste asjadega, buzzerite joru, siis suured ülikirjud karvapallid, et minetea, äkki õige asi järve. Järvede kohta pole kellegi käest küsida ka, ise tuleb katsetada. Ma käin veel selliste järvede ääres, mis on spetsiifilised, ookeanilähedased, taimestiku alged on ainult kitsa ribana järvede kõrval, väiksed kaljusisesed pommiaugud, totaalselt teised, kui laugemate orgudega süsteemid näiteks birgiti piltidel. Paar aastat olen putukaid uurinud, et kes seal üldse elavad, a kuna nii harva saab siinna, siis areng putuka osas ka üliaeglane, osad netitarkused, ojaa, põhjanorra, seal...on osutunud mittetoimivateks. See aasta ma tahan pooles septembris minna, ma ei imestaks, kui nüüd pealekudeajal võib eelmiste aastate killerid osutuda luuzeriteks. Teoreetiliselt ja põhimõtteliselt peaks pooles septembris olema parem aeg, kui senised põhiliselt augustid, a ka oht on ülisuur, et ilm keerab mägedeskäigu prse, kivimäed, märjal kujul väga ohtlik käia.
Muidu maximumprogrammis, kui ilma annab, on plaan A selline.

[AndriPro]

Võin nüüd eksida .... aga paari-kolme kohaliku putukakarpi uurides olid paalia putukad neil niisugused black gnat tüüpi nümfid . Seotud mingi junn ja sellele täispikkuses hõre kehahäkel peale . Värvid kõikvõimalikud , mustad , tumepruunid , heledamad pruunid , kuni oranži-roosani välja . Nendega püüti talvel ja nendega püüti ka peale lõhepüügi hooaega . See peale lõhepüügi aeg peaks ju ka september olema. Peaks paar tükki läti harjusele prooviks siduma.

[AndriPro]

Midagi sihukest , korralikult tina täis siduda.

Clipped Palmer Black Gnat
Hook: Dry fly, sizes 18 through 14.
Thread: Black 8/0 (70 denier) or finer.
Body: Bronze peacock herl.
Hackle: Black.
Note: This pattern comes from the vise of my friend John Glynn.
John swears by this fly at black gnat time.

[AndriPro]

Meeles on veel üks jutt... Kust kohast see meeles on ei tea , kas lugenud kusagilt või mõni tark seletanud. Netist igastahes ei õnnestunud leida. Aga jutt umbes niisugune .... Järvede püügis on putuka värv nagu üks asi , mis peaks siis kala meelitama , teine asi on mingi element putuka peal . Vot selleks elemendiks putuka peal pidi olema see hõre täispikk kehahäkel . No nt. Zulu oli ka algselt ikkagi järveputukas . Mine tea , äkki on asjas mingi mõte olemas.

[Birgit]

Minul olid järves kahte tüüpi putukad kasutuses.
Variant 1 – päikesetõusu ja -loojangu vahel. Võis proovida igasugu erinevaid – parima tulemuse andis Coachman, buzzeri variandid jm pisemad (max konks 10) ujuvad tupsukesed, kuiva võttis vaid forell. Üldiselt oli tõusu ja loojangu vahelisel ajal lõbusam tegeleda millegi muu kui kalapüügiga.
Variant 2 – loojangu ja tõusuvaheline putukas ehk kui paaliad kaldas pidusöömal olid siis oli vaieldamatult parim superpupa. Oluline oli hele kehahäkkel, keha värv muutus päevade edenedes neoonrohelisest keskmise oliivini, sobis ka rohelised värvid pooleks mustaga, muid värve võeti väga pika hambaga. Pupale pakkus kõva konkurentsi heledatiivaline aga pupa kehavärvides eurooplane. Parem oli hoida putukas paar cm veepiiri all.
Pani imestama, et üldse ei toiminud üheski suuruses ega värvuses kinku, ainus seletus, mille oskasin välja mõelda, et klinkud istusid liiga pinnas. Tundsin puudust kuulpeaga pupast ja kidata konksule tehtud putukatest.
Jällegi oli selline aasta, et ära jumala eest punast vette pane ja ära isegi punasega veele lähedale mine. See siis seekord augusti alguses, mis looduse järgi oli puhta kesksuvi.

[sepaonu]

Minul on veealt püügiga järvedes igasugu hirmud, tahaks ükskord nõrkemiseni rebida, et hirmud üle läheksid, jões juba julgen püüda , kuna saand uppuvate ja nymphidega, saaks nüüd järves ka julgeks. Eelmine aasta ei pannud kordagi järvedes kuulpead külge, see aasta võtan julguse kokku ja viskan sinna astme taha, kui hirm hakkab peale tulema, siis panen silmad kinni. Eile võtsin andrei käest ühe 14cm/sek musta seitsmejalase otsa ka, et paneks tolle vahele, 50-60cm fluorotipetit ja nii hää putuka otsa, et hypnotiseerub sellest, seda kolemusta köit ei näegi. Tegelikult stripates on see nymp ju sisuliselt lant ja mina olen alati nendes kristallselgetes loikudes musta techniumiga landitanud ja närib küll.
Selline hommikukohvikärbes

tmc 2302 #12