
Selle Miku jutu peale noogutaks kaasa Birgiti tarkusele. Alati muidugi see tarkus ei toimi, ju paljudel nii olnud, et püüad maa ühe putukaga läbi, lased puhata, püüad teise putukaga sama maa läbi, võrdled tulemusi, võib nii ja naa olla.
Sama kala püüdes on vahest vahetus nagu mängu osa. Kohe tuleb meelde ahvena tirgutamine või koha püük kummiga. Identsed plönnid, ainult värvivahe. Pakud, saad toksu, pakud uuesti, vaikus, vahetad teise, vaikus, paned vana tagasi, lööb ära. Olen saanud sellise trikitamisega haugi ka meres võtma, ainuke jama, et vahest lööb selle vahetusputuka kah ära.
