Samas netis tuuseldades olen jõudnud arusaamisele, et ilma giidita läheb raskeks. 
Suured jõed nii ära tükeldatud, et iga väikse jupi tagant pead uuele mehele pappi viskama.
No viimaste uudiste järgi oleks hea suusad ka kaasa võttaZiiN kirjutas:Nonii, nüüd on veel loetud tunnid jäänud stardini Lapimaale. Marsruut siis Läbi Rovaniemi ülespoole Nuorgami peale. Eesmärk peamiselt väikejõed ja järved. kuid paar päeva on plaanis ka Teno Lõhemekas peatuda. Eks ma olen väga palju kasulikku kuulnud mitmete kasutajate käest aga kui kellegil veel Lapimaa kohta miskit hingel kripeldab siis olen üks suur kõrv
Putukaid on nagu oleks, kaikaid ka, õlut sai ka igaks juhuks topeltkogus planeeritud, et ehk läheb vaja kohapeal "valuutaks" heade kalakohtade ja tarkuste jaoks. Ilma lubab mõnusat, võib pikalt matkata ilma et higistama peaks. Ei teagi nüüd, äkki ongi kõik vajalik valmis?
Ja ära ellujäämiseks neid 95-aastasi vaata , ikka nooremaid , ikka nooremaid 
ZiiN kirjutas:Nonii... kaugelt rännakult tagasi, veel natuke väsinud sest reis oli pikk aga põnev. Ilmad olid enamasti mõnusad külmad, tuulised ja isegi lund sai nähtud. Kala saime palju ja suuri. Eriline tänu Kekkonenile kelle vihje peale me 1 ööks tundrasse sukeldusime aga alles 3 mandal päeval nälginuna ja suu kõrvuni tagasi matkasime
Korralik kokkuvõte tuleb peale video ja fotomaterjali põhjalikku läbitöötamist aga seniks mõned pildid tiiseriks
Punamonster oli lihtsalt tööõnnetus harjusepüügi käigus. 5 klassi ja pisikese red tagiga läks 23 minutit enne kui käe kuklale lubas panna. Teno lõhemekas sai ainult üks päev tambitud niiet käsi haige... minul 5 meetri raadiuses 7 korda lõhe hüppas aga vot ei mingit võtmist. Ka paadimeestel ei olnud just erilist pidu. Ühel järvel sai täiesti juhuslikult vikrite peale komistatud, niiet soome nime järgi Kirjulohiga said kõik ikkagi käe valgeks, ei olnud ka kehvad võitlejad Ookeani ääres sai ka ära käidud... seal lennukat ei hakanud lahti kerima aga haugiputuka karp kulus marjaks ära, et lipsuga putukas landi ette panna. Tagasisõidul sai peaeesmärgiks seatud kollhaug aga lõpuks andsime ikka alla ja leppisime harjuste ja vikritega. Ma mäletan kunagi peale esimest põhjareisi vadistasin emotsioonisegast juttu telefoni, siis öeldi vastu, et tere tulemast tundraklubisse, jääd käima. Ära sa sellist asja tee, et tümaka videole taustaks paned, sääsepinin, veevulin ja vandumine kõige parem tümakas. kollharjuste sektoris püüdis sõber ilusti sellise putukaga nagu The Lemming, ka suht uppumatu kraam. Nümfidest kõige paremini kaubaks must ja helepruun Red Tag. Kirjulohi sektoris oli eriti hea veel Red tag koos raske kuldse pronkspeaga. Lõheputukatest ei oska rääkida, need mis kaasas olid ei töötanud, oleks pidanud Nuorgami poest 19 euri tükk õige putuka ostma Minul kajakka ei käivitunud, samuti pörri ja selle variatsioonid aga kokkuvõtvalt märkasin ka seda, et mu eelmise aasta reisi ajal ükski kõrgelt ujuv putuk ei toiminud ja võibolla oli ka asi minus, et metsikult tihedad olin hackled teinud, a toda Graylinglandi lehte ikka kiikan praegu ka, neil moluraamatus ka lehekülg.